Lugu 77
Kahjuks leidsin selle grupi alles nüüd, et jagada oma lugu ja leida alternatiivseid lahendusi oma kaksikutest autistidele. Minu 4-aastased kaksikud sündisid täiesti tervetena ja arenesid ilusti kuni 1,6 aastani. Esimesed kuud olid nad lausa imehead lapsed.
Peale igat vaktsiini hakkas tervis minema allamäge ja nüüd on neil mõlemil diagnoosiks - autism!
Palun siin grupis mõistmist kommentaarides. Tean nüüd seda isegi, et ei oleks tohtinud oma lapsi mitte kunagi vaktsineerida, oleks pidanud kuulama oma sisehäält.
Kahjuks suutsid arstid mind ära rääkida ja hirmutada. Kuni tänaseni ei tunnista ükski arst, et laste tervise- ja arenguprobleemid said alguse peale vaktsiine kuni autismini välja.
Pean jälle vahetama perearsti, sest ei suuda võidelda, valetada neile, et lapsed on haiged ja ei saa tulla vaktsineerima. Survestamine vaktsineerimisele käib. Mis toimub meie perearstidega? Kas nende huvi ongi krooniliselt haiged lapsed, vaktsiinide tegemine ja antibiootikumide väljakirjutamine?
Minu lugu lühidalt:
Lapsed (ühe munaraku kaksikud) sündisid õigeaegsetena, kaalud ja pikkused olid väga head kaksikute kohta. Nad said kõik vaktsiinid kuni poole aastaseks saamiseni. Peale 2, 4 ja 6 elukuu vaktsiine olid lapsed alati rahutud, kõht läks lahti, lapsed ei maganud enam öösiti ja kisendasid kuni ära vajusid lihtsalt. Kõige hullemini elas vaktsiine alati läbi kaksik, kes oli nõrgem. Perearst ja õde soovitasid ikka kõhulahtisuse puhul mingeid tavalisi apteegis leiduvaid rohte. Kõige hullem mõju oli rotaviiruse vaktsiinil, mille said lapsed 4-kuusena, peale seda lõi nõrgemal kaksikul välja atoopiline dermatiit, mõlemal lõid välja igasugused allergiad, lisaks olid ka eespool mainitud sümptomid. Samuti on laste soolestik siiani korrast ära, see tekkis peale vaktsineerimist ja lisaks veel erinevad antibiootikumid. Lisaks kõigele tuli krooniline kõrvapõletik, mis kestis umbes aasta, perearst kirjutas ikka erinevaid antibiootikume, iga kahe nädala tagant kui antibiootikumi kuur lõppes, olid lapsed 3-4 päeva terved, siis haigestusid ja said uuesti antibiootikumi kuuri peale.
Hiljem lapsed muutusid toidu suhtes väga valivaks ja vahepeal isegi näljutasid end. Lapsed hakkasid vaikselt sõnu ütlema ja areng tundus üldiselt hea, kuid pooleteist aastaselt lõpetasid nad rääkimise. Nõrgem kaksik käitus nagu oleks kurt, ei kuulanud kui temaga rääkisid, ümises omaette edasi tagasi käies ja temaga polnud enam võimalik silmsidet luua. Ta ei taju ohtu, ta jookseks auto alla kohe kui käest lahti lasta ja ei saa aru kui endale viga teeb.
Kui lapsed said kahe aasta ja mõne kuu vanuseks, pöördusin nende rääkimis probleemiga perearsti poole, kes arvas, et nad on veel väikesed ja tuleks lasta neil areneda. Sama ei arvanud lasteaia kasvatajad ega ka logopeed, edasi saadeti meid haiglasse uuringutele, diagnoosiks saime pervasiivsed arenguhäired, autism. Praegu on lapsed üle nelja aasta vanad, üks lastest hakkab vaikselt sõnu ütlema ja üldine areng on hea, aga nõrgem kaksik ei räägi, ümiseb endiselt, temaga on raske saada silmsidet, vajub koguaeg omasse mulli ja ei kuula eriti kui temaga suhelda, püüab sisse juua ja süüa kõike mis pole söödav, ta on kehva unega ja sööb üldiselt kehvasti.
Arstid andsid esimese lapse ajal juba selliseid loenguid, et kaksikute ajal ma ei hakanud meie uute perearstidega vaidlemagi. Esimeste süstide ajal ütlesin küll pereõele, et ma ei tea, ma nii kahtlen vaktsiinides ja tahaks mingit infot nende kohta, aga ta ikkagi veenis kui vajalikud ja rääkis kuidas mingi vaktsiin võib nii mõjuda, et kui tütarlaps jääb vaktsineerimata ja seda haigust põeb, siis tulevikus võib ta jääda viljatuks.
Me ei käi enam ammu oma perearsti juures, sest temast ei ole mitte mingit kasu, ta ei vasta mu küsimustele ja arvab, et mul on psühholoogilised probleemid. Palusin tal vaadata mu haigusloost, et olen psühholoogi külastanud ja täiesti terve inimene. Loomulikult olen murest murtud ja isegi stressis, kui su terved lapsed ühel päeval ei ole enam endised ja saavad diagnoosiks autism.
Oleksin väga tänulik kõikide soovituste eest mida mulle jagate, kas enam annab midagi ette võtta?
***
Hea lapsevanem! Kui kahtlustad, et sinu lapsel võib olla vaktsiinikahjustus, kirjuta oma lugu Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingule. Soovi korral tagame anonüümsuse.